XIII TALLINN DESIGN FESTIVAL
10.09.—16.09.2018
Inimlikud linnad


Eesti Disain

Kuidas saab rahvuslik disain eristuda tänapäeva globaliseeruvas maailmas, ning mis mulje jätab Eesti disain eemaltvaatajaile? Kas tegemist on balti tiigri fenomeniga, või oleme pigem väikevennaks skandinaaviamaadele? Eesti kultuuriline identiteet põhineb suuresti sugulusel soome-ugri rahvastega, kes on paisatud mööda ilma laiali Uurali mägedest Ungarini. Üheks võtmefaktoriks, mis on taganud ühendatud kultuurilise identiteedi, on olnud Eesti keel. Eesti disainerid väärtustavad rahvusvahelist kogemust läbi välismaiste sidemete. Eesti on tänulik oma põhjanaabritele Soomele ja Taanile, kes on aidanud arendada disainiteadlikkust Eestis.

Hoolimata sellest, et disainerid püüavad pidevalt olla uute trendide ja arengute laineharjal, mõjutab disainiidentiteeti omapärane kultuuriline pärand ning riigi majandus. Askeetlik, orienteeritud põhivajadustele ning funktsioonidele, nutikas esteetika, üleliigsest luksuslikkusest hoidumine – need on Eesti disaini kesksed omadused. Rahvuslik identiteet on alati olnud küsimus poliitilisel tasandil ja olnud liikumapanev jõud mitmete teadlikult, kuid ka alateadlikult käivitatud kaitsemehhanismide taga. Eesti kunst, eriti rakenduskunst on suutnud teatud määral poliitikast eraldatuna eksisteerida. Sellest hoolimata kasutasid loomeinimesed Nõukogude Liidu okupatsiooni aegedel igat võimalust, et protesteerida ametliku ideoloogia vastu, rakendades oma pidevalt ennasttäiendavat kunstilist väljendust.

Mitmed rahvused saavad praalida oma rahvusvaheliselt tuntud kunsti- ja disainiikoonidega. Eestil aga kahjuks selleks võimalusi pole. Siiski saame nimetada mõned: Walter Zapp, spioonikaamera Minox’i leiutaja, keda teame kõik Bondi filmidest. Zapp leiutas esimese mudeli Eestis aastal 1934, kuid kuna ta ei leidnud tootjat, viis ta prototüübi Riiasse, kus see pandi paar aastat hiljem tootmisse. Tihtipeale on arhitektid tuttavad Louis Kahni nimega, aga mitte faktiga, et ta on sündinud Eestis, Saaremaal. Kartes, et pereisa võidakse mobiliseerida Vene-Jaapani sõtta, kolis terve pere Ameerika Ühendriikidesse. Üldtuntud kunstnik, ameerikas elav Kalev Mark Kostabi omab aga juuri Eestis: tema pere emigreerus Teise Maailmasõja ajal. Eestlased on eriliselt uhked Lutheri mööblikompanii üle, mis alustas tootmist 19.sajandil ning mis tänu oma kõrge kvaliteedi ning innovatiivsuse tõmbas ligi disainereid üle terve maailma. Tehas on seotud nimedega nagu Alvar Aalto ja Bauhaus. Tehase tipphetketel oli selle toodangute hulgas painutatud vineerist tooted, niiskuskindel kartong ning vineerist kohvrid.

Uus Eesti disain sündis 1990’ndatel. Areneva turumajanduse tingimustes hakkas tekkima arusaam disaini võimest luua kaasaegseid ning kõrg-kvaliteedilisi keskkondi. Disainiharidus sai alguse aastal 1966 kui Bruno Tomberg lõi terves liiduvabariigis ainulaadse programmi Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Sõna „disain“ arvati tollel ajal olevalt liiga „läänelik“, seega keelati selle pruukimine ning asendati „tööstuskunstiga“. Tänapäeval õpetatakse disaini Eesti Kunstiakadeemias (EKA), kahes kolledžis EKA ühisprogrammi raames, ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Vilumust mitme-sugustes teistes kaasaegsetes arengusuundades, nagu pärandtehnoloogia ja teenusesdisain, saab omandada Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Pärnu Kolledzis ning Viljandi Kultuuriakadeemias. Eksisteerib enam kui 2500 kõrgharidusega disainerit. Enam kui pooled neist teevad aktiivselt erialast tööd. Mitte kõik neist ei oma võimalust töötada majasiseste disaineritena, ning seetõttu on disainer-ettevõtjate number kasvutrendis. Kokku on umbes 90 disainitooteid ja teenuseid eksportivat ettevõtet.

Allhangete teostamine on olnud Eesti tööstusele põhiline sissetulekuallikas. Praeguseks ajaks on aga kodumaine tootmine suurenenud, mis sisaldab endas töökohtade loomist disaineritele, kes on ka leidnud tunnustust. Disainer Martin Pärn on saanud Red Dot’i Parimast Parima auhinna oma kujundatud laua „Martin“ eest ning oli koostöös tootjaga Martela kaasatud 20. sajandi 200 parima disainitoote almanahhi, mille avaldas tunnustatud disainiajakiri MD. Aastal 2015 Huumi kaubamärgile Mihkel Masso poolt kujundatud saunakeris Huum nomineeris Red Dot’i auhinnale ning Glensi prillide eest võitis Red Dot’i auhinna Karl Annus.

Tugev mööblidisaini traditsioon on suuresti mõjutanud mööbli- ja valgusti-tööstust Eestis. Sisekujundusdisain avalikele hoonetele on olnud erilise tähelepanu all ettevõtete jaoks nagu nagu Standard, Thulema ja 4Room. Kõige tuntumad mööblidisainerid Eestis on Maile Grünberg, Mangi perekond, Katrin Soans, Toivo Raidmets, Taevo Gans ja Anu Vainomäe. Kõige silmapaistvamad noored disainerid on Jaanus Orgusaar, Martin Saar, Argo Tamm, Igor Volkov, Maria Rästa, Veiko Liis, Pavel Sidorenko ning brändid nagu Oot-Oot, Ruumilabor ja Warm North.

Ülejäägid Saksa mööblitööstusest inspireerisid Elmet Treierit looma kergesti ehitatavaid, vastupidavaid ja modulaarseid puitpõrandaid ilma eritööriistadeta ning terasliistuteta, ning meeleolukaid lampe, laudu ja toole. Mõningad nimed edukamatest valgustidisaineritest on Tarmo Luisk, Margus Triibmann, Johanna Tammsalu ja Tõnis Vellama. Mait Summatavet võib lugeda tõeliseks klassikuks Eesti disainis. Vanni- ja duššitööstus on kasvanud silmapaistvaks tootmisharuks, mida eelkõige esindavad kaks suuremat ettevõtet, Balteco ja Aquator. Leidub mitmeid edukaid disainereid vannitoatoodete arengu vallas nagu Villi Poggo, Aivar Habakukk ja Sven Sõrmus.

Raskekaallased Eesti disaini vallas on esimese disainiagentuuri looja ning innovatiivse Stigo elektriskuutri disainer Matti Õunapuu, oma ulatusliku Soome kogemuse poolest tuntud Tiit Liiv, Heikki Zoova ning päikese abil laetava skuutri disainer Ülar Karro. On ka tooteid nišiturgudele, nagu retro-mootorsõidukid (Andres Uibomäe, Gabriel Verilaskja) ning ergonoomilised jalgrattad kaasaegsetest materjalidest (Indrek Narusk). Tööstusdisaini-teenuseid pakkuvad ettevõtted nagu Iseasi ja TenTwelve naudivad samuti edu viljasid. Ka on tunnustusväärne Saksamaal elav sealses autotööstuses ilma tegev Eesti disainer Björn Koop.

Kuna kohalik turg on pisike ja ligipääs masstoodangule on äärmiselt piiratud, on piirid disaini, rakenduskunsti ja kujutava kunsti vahel ähmased, mida toovad esile Eesti klaasidisainerite (Maie-Ann Raun, Kalli Sein ja Annkris-Glass), keraamikute (Raili Keiv, Ene Raud, Mariana Laan, Karmen Saat, Mariana Sidorenko), juveelidisainerite (Tanel Veenre, Anu Samarüütel, Sofia Hallik, Darja Popolitova, Kärt Maran, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Kärt Summatavet, Urmas Lüüs) ning nahakunstnike tööd (Stella Soomlais, Piret Loog, Kadri Kruus, Nulku, Craftory, Moloko). Hetkel on pidevalt kasvav nõudlus kvaliteetsete pool-käsitsi loodud toodete järele, mis on suurepärane uudis vilunud käsitööoskustega Eesti disaineritele. Ootejärjekord spetsiaalselt loodud puidust prilliraamide (Karl Annus) või käsitsi loodud jalanõude (Kärt Põldmaa, Sille Sikmann, Kaspar Paas) järele võib olla mitu kuud pikk. Neid tooteid on loodud ka välismaise nõudluse rahuldamiseks ning õnnelike klientide hulgas on nii populaarsed näitlejad kui ka kuninglikud õukonnad.

Kõige enam disainivaldkonnas laineharjal olev sektor on hetkel riide- ning tekstiilitööstus. Kõige tuntumad brändid on Ivo Nikkolo, Monton, Xenia Joost, Lilli Jahilo, Katrin Kuldma, Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Oksana Tandit, Marit Ilison. Anna Viik, Kriss Soonik, Perit Muuga ja Ühendkuningriikides laineid lööv Kristian Steinberg; Jaapani moemajas töötav Ragne Kikas; Louis Vuitton’ile aksessuaare kujundav Mirja Pitkäärt.

Moevahetusagent Reet Aus võttis julge sammu, taaskasutades tööstuse ülejääke osamaterjalina oma riietes. Selle tulemusena suutis ta oma ökoloogilist jalajälge vähendada 20 protsenti tavatootmisega võrreldes, hoides hüppeliselt kokku kasutatud vee ning kemikaalide hulgas, sealjuures suuremahulist tootmist jätkates. Traditsioonilised tekstiilid Eestis on taasloodud uue põlvkonna tekstiilidisainerite poolt, kes katsetavad hetkel uusi ning innovatiivseid lahendusi. Kristi Kuusk tegeleb nutikate tekstiili-teemadega, mis on saamas järjest populaarsemaks. Tekstiilidisainerid Monika Järg, Mare Kelpman, Annike Laigo, Kärt Ojavee, Elna Kaasik ja Krista Leesi demonstreerivad kunstilist ning tehnilist meisterlikkuse taset, kes traditsioonilistele lahendustele lisaks loovad „kõnelevaid“ ning valgust helendavaid tekstiile, kombineerivad tekstiile puidu, betooniga, vanade ajalehtede või isegi kohvipakenditega.

Eesti on ka rahvusvaheliselt tuntud oma kiindumusest leiutiste vastu ning infotehnoloogia laialdase kasutuse poolest. Internetipangandus ning m-arveldamised (mobiilsed maksud, m-parkimine) on üldkasutuses; niisamuti ka e-riigikogu, e-valmised, e-maksud ning digitaalsed ID-kaardid. Eesti on loomas digitaalset riigipiirideta ühiskonda globaalsetele kodanikele, olles esimene riik maailmas kes pakub e-residentsust. Ettevõtted nagu Skype, Playtech, Transferwise, GradCad ja Fits Me on saanud tuntuks üle maakera. Ligipääs internetile on Eestis kui inimõigus.

Eesti graafiline disain omab ajalooliselt kinnistunud juuri ning esile on kerkimas eristuv graafilise disaini koolkond. Eristuva stiiliga disainerite hulka kuuluvad Asko Künnap, Kristjan Mändmaa, Ivar Sakk, Jan Tomson, Eiko Ojala, Marko Kekishev ja Indrek Sirkel. Peale viimatisi haridusreforme on hakanud esile kerkima uudset mõtlemist demonstreeriv kunstnike põlvkond. Üha suuremad tähelepanu objektid on kasutajakeskne kommunikatsioonidisain (Disainiosakond), tüpograafia (Anton Koovit, Mart Andrerson, Kristjan Jagomägi) ning kasutajaliidese disain (Markko Karu, Velvet). Graafilises disainis domineerivad esmajoones reklaami-, brändi- ning disainiagentuurid (AKU, Brandmanual, Der Tank, Identity, Creative Union).

Eesti Disainerite Liidu poolt loodi 2010 aastal bränd Eesti Disaini Maja, mis andis tegutsemisruumid mitmele stuudiole, galeriile ning kontoritele. e-pood annab ainulaadse eksponeerimis- ja kauplemisvõimaluse kolmesajale aktiivselt disainiellu ning eksporti kaastatud Eesti disainerile. Eesti Disaini Maja esitleb elukutseliste disainerite ning tootjate laia valikut algupärastest disaini-toodetest. Leiate põhjamaise lihtsuse ning šarmi, esteetilise ilu ning funktsionaalsuse – kõik see toodud teieni läbi huumorimeele, kasutajasõbralikkuse ning läbimõeldud jätkusuutlikkuse läbi. Eesti disaini kollektsioone on pidevalt esitletud Pariisis, Frankfurtis, Londonis ning Milaano Disaininädalatel kui ka lähinaabermaades Leedus, Lätis, ning mitmes Soome linnas kui ka veidi kaugemal Saksamaal, Prantsusmaal, Peterburis, Hiinas kui ka Ameerika Ühendriikides. „Fookus Eesti Disainil“ oli esimene rahvusvaheline Eesti disaini ülevaatenäitus, mille avamine leidis aset Helsingi Disainimuuseumis aastal 2000.

Tänu laiaulatuslikele eksporditegevustele hinnatakse Eesti disaini rahvusvaheliselt iga aastaga üha enam ja enam. Eesti disain on leidnud tee mitmetele näitustele kui ka rahvusvahelisele turule. Ajakirjad nagu Elle Decoration, Dwell, Avantage, Ad, Newsweek, Wallpaper, Monocle, New York Times ning lõputu hulk blogijaid on avaldanud mitmeid artikleid Eesti disaineritest ning nende saavutustest. Dokumentaalne jutustus Michael Dumiak’ilt (Berliinis elav ameerika ajakirjanik) pealkirjaga „Woods and the Sea: Estonian Design and the Virtual Frontier“ maalib tõeliselt täpse pildi Eesti disaineritest.

Eesti Disainerite Liit (EDL) algatas 2014.aastal rändnäituste idee „Size Doesn’t Matter“ tutvustamaks Eesti disaini välisriikidesse ning esitledes läbilõiget kaasaegsest Eesti disainimaastikust. See kõrvutab maa väiksust, disainerite asustustihedust ning saavutuste rohkust. Varasemad näitused on sisaldanud keerulisemaid disainitooteid ja demonstreerinud edukat kombinatsiooni rikkalikust visuaalsest ajaloost ning kõige uuematest tehnoloogilistest lahendustest. Ideed „Size Doesn’t Matter“ on näitustele kaasatud Brüsselis, Tallinnas, Viinis, Stockholmis, Caenis, Londonis ning tulemas on näitused Pariisis, Berliinis ja kaugemalgi.

Aastal 2006 käivitasid kokkutulnud disainerid Tallinna DisainiÖÖ Festivali. See loodi algselt kui 24-tunnine festival, mis on pühendatud Eesti disainile. See on nüüd arenendud nädalapikkuseks rahvusvaheliseks ürituseks, kus disainerid 25-st riigist on näidanud oma töid. Igaastase festivali programmi tuumiku moodustavad seminarid, näitused, konkursid, harivad loengud ja töötoad; esitletakse ka moeshow’sid, toimub PechaKucha õhtu, heategevusoksjon, välkloengud Mina olen disainer, valgusinstallatsioonid ning muud põnevat. Festivali programmi aiavad elavdada satelliidid.

Ilona Gurjanova

Eesti Disainerite Liit MTÜ / Estonian Association of Designers  www.edl.ee

Eesti Disaini Maja / Estonian Design House www.estoniandesignhouse.com